Kui palju süsivesikuid peaks inimene tarbima ja kas inimene vajab üldse süsivesikuid?
Kui palju süsivesikuid peaks inimene tarbima ja kas inimene vajab üleüldse süsivesikuid? Lühike ja konkreetne vastus on, et inimene ei vaja süsivesikuid ja inimene saaks elada tervislikku elu ilma süsivesikuteta.
Sisukord
- Miks inimene ei vaja süsivesikuid?
- Mis juhtub, kui ei tarbi süsivesikuid?
- Kui kaua saab elada ilma süsivesikuteta?
- Kas inimene jääb süsivesikuid tarbimata ellu?
- Miks inimene ei vaja süsivesikuid?
- Kas on mõni tõestus selle kohta, et inimesed ei vaja süsivesikuid?
- Kas süsivesikutest võib loobuda?
- Kokkuvõte
- KKK (korduma kippuvad küsimused)
Miks inimene ei vaja süsivesikuid?
Süsivesikud on ainus makrotoitaine, millel puudub minimaalne päevane vajadus. Erinevalt näiteks valkudest ja spetsiifilistest rasvainetest, mida inimene vajab, et ellu jääda, siis süsivesikute puhul on see ebaoluline.
Täpsemalt glükoos on samuti hädavajalik ellujäämiseks ja seda saame eelkõige süsivesikuid tarbides, aga kuna keha suudab toota glükoosi maksas ise, siis seetõttu süsivesikute tarbimine ei ole vajalik.
See muidugi ei tähenda, et süsivesikuid ei peaks tarbima ja tõenäoliselt ei olegi võimalik süsivesikute tarbimist vältida. Seda põhjusel, et enamikes toituainetes on suuremal või vähemal määral süsivesikuid.
Mis juhtub, kui ei tarbi süsivesikuid?
Kui ei tarbi süsivesikuid, siis tekib nn. glükoosidefitsiit, aga see ei ole probleemiks, sest kogu vajaliku glükoosi toodab keha ise maksas ja seda vastavalt vajadusele. Seda protsessi nimetatakse glükoneogeneesiks. Ainukeseks tingimuseks on, et tarbitakse piisavalt rasvu ja valke.
Olulisi süsivesikuid ei ole selles mõttes, et on olemas olulised vitamiinid, mineraalid, aminohapped ja rasvad. On üheksa aminohapet, mida inimkeha ei suuda sünteesida, ja kaks asendamatut polüküllastumata rasvhapet. Neid konkreetseid aminohappeid ja rasvhappeid peab saama toiduga. Teisi aminohappeid ja muid rasvu suudab organism ise sünteesida. Seega ei ole ühtegi süsivesikut, mis oleks asendamatu ja seda tuleks tarbida toiduga.
Kui kaua saab elada ilma süsivesikuteta?
Ilma süsivesikuid tarbimata saab jääda ellu ja suure tõenäosusega ilma süsivesikuid tarbimata oleks eluiga pikem võrreldes sellega kui süsivesikuid liigtarbida, mis on tänasel päeval suureks probleemiks. Seda põhjusel, et inimorganism ei vaja süsivesikuid ja süsivesikute puuduses elamine ei kahjusta tervist.
Inimene vajab organismis glükoosi ja glükogeeni, ja kuna need on nii olulised, siis evolutsiooniliselt on kujunenud välja nii, et meie keha suudab neid sünteesida ise ja täpselt niipalju kui on vaja (rasvadest ja valkudest saadud aminohapetest).
Kas inimene jääb süsivesikuid tarbimata ellu?
Jah. Inimene ei vaja süsivesikuid ja ilma süsivesikuid tarbimata jääb inimene ellu. Praktikas on peaaegu võimatu vältida süsivesikute tarbimist, sest peaaegu iga toiduaine sisaldab suuremal või vähemal määral süsivesikuid.
Peaaegu kõikides töödeldud toitudes, nagu näiteks vorst, juust, singid, rääkimata pool – ja täisfabrikaadid sisaldavad süsivesikuid. Samuti on süsivesikud ka sellistes tervislikes toiduainetes nagu näiteks tomatid, kurgid, sibulad jne. rääkimata kartulist või näiteks magusatest puuviljadest.
Paraku ei ole võimalik selliseid toiduaineid tervislikust toitumissedelist välja jätta ja seega paratamatult tuleb tarbida süsivesikuid ning seega süsivesikute tarbimist täielikult vältida on peaaegu võimatu.
Miks inimene ei vaja süsivesikuid?
Inimorganism ei vaja süsivesikuid, kuna keha vajab energia saamiseks rasva või suhkruid. Ja suhkruid glükoosi näol suudab inimene maksas ise sünteesida (valkudest ja rasvas) ja selleks ei ole vaja süsivesikuid.
Lisaks, et lülituda efektiivsele rasvapõletusrežiimile, kus keha kasutab energiasaamiseks efektiivselt rasvu, selleks tuleb olla madalasüsivesiku dieedil vähemalt kolm päeva. Pärast seda hakkab keha efektiivselt valke ja rasvu muutma suhkruks, et ammutada energiat.
Kas on mõni tõestus selle kohta, et inimesed ei vaja süsivesikuid?
Kõige lihtsam tõestus on inuitid ehk lääneeskimod, kes elasid Põhja-Ameerika põhjaosas. Täpsemalt Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal. Piirkonda, kus põhimõtteliselt puudub taimestik ja seetõttu ligipääs süsivesikutele, on nad asustanud üle 35 000 aasta. Nende toidussedelis puudusid süsivesikud täielikult ja nendega ei juhtunud midagi. Muuseas, sõna eskimo tähendabki lihasööjat.
Teise näitena põllumajandus ei olnud laialdaselt kasutusel enne umbes 10 000 aastat tagasi. See tähendab, et umbes 100 000 aastat ei olnud inimesel stabiilset ja kindlalt juurdepääsu teraviljadele, mugulatele ega puuviljadele. Kas nad sõid ka süsivesikuid? Jah. Kas see kogus oli ka ligilähedane sellele, mida me tänapäeval sööme? Kindlasti mitte. Sarnaselt inuittidele elas varajane inimene peamiselt rasvaga, millele lisandus veidi valku ja veidi taimset materjali
Lisaks tänapäeva äärmiselt kõrge süsivesikute sisaldusega toitumine on sõna otseses mõttes vähem kui 40 aastat vana.
Kas süsivesikutest võib loobuda?
Jah. Aga kindlasti ei tohiks loobuda mitmekülgest toitumisest. Paljudes köögi – ja puuviljades leidub süsivesikuid, aga seepärast ei tohiks jätta neid söömata. Seda põhjusel, et lisaks süsivesikutele on neis ka palju teisi vajalike toitaineid, mineraale ja vitamiine ning kiudaineid, mis on hädavajalikud tervislikule toitumisele.
Loobuda tuleks kindlasti liigsetest süsivesikutest, sest reeglina liigseid süsivesikuid saadakse kiirtoidu, vabrikaatidest – ja poolvabrikaatest, liigsuhkrust jne. mis ei ole ka reeglina tervislik toitumine.
Kokkuvõte
Inimorganism ei vaja süsivesikuid ja süsivesikutest võib julgesti loobuda. Küll, aga süsivesikutest täielik loobumine on praktiliselt võimalik, sest väga paljud või peaaegu enamik tervislikke ja vajalikke toiduaineid sisaldab süsivesikuid.
Süsivesikuid ei ole vaja sest, keha suudab glükoosi ise sünteesida maksas ja seda täpselt niipalju, kui kehale on vaja. Lisaks süsivesikutest loobumisel hakkab glükoosi sünteemiseks kasutama valku ja rasvu ning mitmekesine, aga süsivesinikuvaene toitumine aitab seetõttu kaasa rasvapõletusele.
KKK
Kas inimene vajab ellujäämiseks süsivesikuid?
Ei! Ükski süsivesik ei ole asendamatu. See tähendab, et inimene ei vaja süsivesikuid toiduga ja kõik puuduolev ning vajalik glükoos sünteesitakse maksas. Selleks kasutatakse rasvasid ja proteiine.
Mis juhtub, kui ei tarbi süsivesikuid?
Tekib nn. glükoosidefitsiit. Puuduolev glükoos sünteesitakse maksaks, milleks kasutatakse rasvasid ja proteiine.
Kas süsivesikutest loobumine on ebatervislik?
Kuna süsivesikud ei ole asendamatud, siis niikaua, kui toitumissedel on mitmekesine (piisavalt rasvu ja valku) ja füüsiline aktiivsus piisab, siis keha suudab vajaliku glükoosi ise sünteesida ja tervisele negatiivsed mõjud puuduvad.
Kui süsivesikutest loobuda, kas siis tekib kaalukaotus?
Kui süsivesikutest loobuda, siis keha hakkab kasutama rasvasid ja valusid glükoosi sünteesiks. Reeglina kolm päeva pärast süsivesikutest loobumist muutub rasvade kasutamine efektiivseks, mis võib mõjuda ka kehakaalule.
